Laserravi

  • Laserravi bioteaduses kõva edusamm asi oli peitsiliini avastamine, ilmselt sellele järgneb Eestis mitte nii laialt levinud laserravi. Maailmas on laserteraapia väga levinud ning seda tänu organismi loomuliku ravimisvõime kiirendamisele.

 

  • 1960ndatel sai laserteraapia stardi, siis ilmsesid ka esimesed bioloogilised efektid külma laserkiirte mõjudest kudedele. Sellest alates on see meetod tohutult arenenud ning korduvalt end proovile pannud kas suudab aidata kaasa kudede loomulikule kasvule ning leevendada valu.
  • Laserteraapia mõju vähendada luu – lihaskonna valusi ning põleikke, ka koed hakkavad kiiremini taastuma. Põhimõtteliselt kiirendab laserteraapia organismi loomulikku tervenemise protsessi.

 

“Laserid”

Laserit võib nimetada kokkupressitud valguskiireks, see erineb looduslikust valgusest, sest on sidus ning liigub mööda sirgjoont vaid ühel kindlal lainepikkusel.

1920ndatel pani Albert Einstein aluse laserteooriale ning 1960natel pandi kokku reaalne laser. Mõned aastad hiljem leidis dr. E. Mester katse käigus esimesed bioloogilised efektid pehme laseri kohta. Peale seda on laserravi põhningl tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid mis on kaningstust saanud ka suurimas meditsiinianingkirnings “The Lancet.”

 

  • Täna kasutab meditsiin kahte tüüpi lasereid: terapeitilisi ning kirurgilisi. Võimsamaid lasereid kasutatakse kudede lõikamisel ning eemaldamisel. Madala sagedusega terapeutiliste laserite kasutusala on aga peamiselt taastus- ning hooldusravi.

 

  • Sellised laserid on puhtalt selleks, et organismid saaksid looduslikult kiirendada oma paranemisvõimet, sinna alla kuuluvad liiges-, luu-, ning lihaskonna haigused ning ka haava ning teiste nahaprobleemideravimised. Kasutavad peamiselt taastusarstid, füsioterapeudid, massöörid. Külmad on mõeldud vaid paranemiseks ning taastumiseks ega oma mingit halba mõju tervetele kudedele, samuti ei eraldu soojusenergiat.Just see annab antud taastussuunale suurepärased kasutus- ning arenguvõimalused – kiireneb paranemine ilma kõrvalnähtudeta ning vastunäidustusi on äärmiselt vähe. Võib öelda, et laser on tunduvalt efektiivsem kui ilusüstid.

 

 

  • Madala sagedusega laserkiired tungivad rakkudesse, konventeeritakse mitokondris rakutoitaineks ning tulemuseks on rakuaktiivsuse tõus.
  • Laserteraapia põhineb energia jäävuse seaduse põhimõtetel: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise või kandub edasi ühelt kehalt teisele. Põletikulises rakus on toitainete puudus, mis pärsib raku tegevust. Laserteraapias kantakse laservalgus üle rakku, kus seda kasutatakse raku toitainena. See stimuleerib rakufunktsioone ning rakk hakkab täitma oma tavapäraseid ülesandeid. Tööle hakkab naturaalne tervenemine.
  • Peaaegu kõik tugi-liikumisaparaadi nii kroonilised kui ka akuutsed vigastused ning haigused: selning-, kaela- ning turningvalud-pinged, epikondüliit, kukekannus, Achilleuse probleemid, Schlatter’i tõbi jne;

Nahaprobleemid, sealhulgas akne, psoriaas, ekseem, haavad (k.a. kroonilised; lamatised), põletushaavad, ohatis.

Veel: nohu, kurguvalu, angiin, soolatüükad, konnasilmad.

  • Vastunäidustused

 

  • Kuigi laserravil on palju eeliseid ning tõestusi on see siiski teatud juhtudel keelatud. Juhud kui ei tohi kasutada: epilepsia, pahaloomulised, rasedus, kehamaalingud.